Cameroni viimane Ülemkogu õhtusöök

Esmaspäeval kordas Cameron Suurbritannia parlamendi alamkojas, et Suurbritannia otsus Euroopa Liidust lahkuda oli lõplik, vahendas Financial Times. „Tulemuses ei saa olla mingit kahtlust,“ ütles Cameron, lubades kohe vajalike ettevalmistustega algust teha. 

Tõenäoliselt kordab Cameron täna ELi valitsusjuhtidele, et tema siiski ametlikku EList lahkumise protsessi ei käivita. See jääb järgmise peaministri ülesandeks, kelle isik peaks selguma hiljemalt septembri alguseks.

Briti diplomaatiliste allikate sõnul plaanib Cameron esitada ELi valitsusjuhtidele oma analüüsi põhjustest, miks referendumil selline tulemus tuli. Fookuses on kindlasti inimeste vaba liikumise teema ELis ja sisserände piiramise võimalused laiemalt. Samuti võõrandumine Brüsseli eliidist.

Financial Times kirjutas, kuidas briti referendumi järel on sagenenud rünnakud Suurbritannias elavate rahvusvähemuste nagu poolakate ja rumeenlaste vastu. Sõnum on konkreetne – me hääletasime teid oma riigist välja, kaduge minema, kirjutas leht.

Cameron palub ilmselt teiste liikmesriikide juhtidelt kannatlikkust – nii brittidele kui ELile on kasulikum halvast olukorrast parim võtta. Ning esmalt on brittidel endil vaja selgus saada, millist kokkulepet ELiga tahetakse. „Ja see on midagi, mille üle peab otsuse langetama juba järgmine peaminister oma valitsusega,“ ütles Cameron parlamendis.

Esmaspäeval Berliinis kohtunud Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia liidrid otsustasid, et on valmis brittidele aega andma ega survesta neid kohe esitama ametlikku taotlust liidust lahkumiseks. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker näiteks leidis, et kõnelused peaksid algama võimalikult kiiresti. Saksamaa kantsler Angela Merkel on sellele vastu ning ta veenis enesega nõustuma ka Prantsusmaa presidendi Francois Hollande’i ja Itaalia peaministri Matteo Renzi.

Samas välistasid liidrid selle, et brittidega võiksid enne ametliku protsessi algust toimuda mingid mitteformaalsed kõnelused, nagu on soovinud ja valijatele lubanud Suurbritannia liidust lahkumist pooldanud leeri poliitikud.

„Ma saan loomulikult aru, et Suurbritannial on nüüd vaja aega, et esmalt olukorda analüüsida,“ ütles Merkel. Samas hoiatas ta, et liigsest viivitusest kannataks nii Suurbritannia kui ka ülejäänud ELi riikide majandus. Tegemist ei ole kättemaksu ega näidispoomisega. Ka Eesti peaminister Taavi Rõivas ütles täna Brüsselis algava Ülemkogu eel, et Eesti seisukoht on, et kõnelused Suurbritanniaga referendumi järel ei või olla kantud ärapanemise ja kättemaksu vaimust.

Berliinis kohtunud kolme riigi liidrid rõhutasid Euroopa Liidu koostöös uue impulsi vajadust. Ilmselt keskendutakse lähemal ajal sellistele teemadele nagu välispiiri kaitse, võitlus terrorismiga, julgeolek ja majanduskasvu kiirendamine. Esmaspäeval kohtus Merkel ka Ülemkogu presidendi Donald Tuskiga.

Liikmesriikide nägemused liidu edasisest kursist on üsna harali. Saksamaa ja Prantsusmaa välisministrid on juba koostanud ühise paberi, milles visandavad järgmisi samme rahaliidu struktuuri remondiks – ühendusele on vaja oma eelarvet ja oma valuutafondi. Saksamaa nõuab aga endiselt esmalt struktuurseid reforme, alles siis saab hakata rääkima ühistest eelarvetest jms. Poola välisminister hoiatas, et katsed mingit kitsamat ja tihedamalt integreerunud liidrigruppi luua võivad viia hoopis ELi lagunemiseni, kirjutas Wall Street Journal.

Suurbritannias jätkub aga esialgu poliitiline patiseis. Esmaspäeval teatas konservatiivide partei, et Cameroni järeltulija peaks selguma hiljemalt 2. septembriks.

Üks riik, mis kindlasti tähaks võimalusel kiiremini selgust saada, on Iirimaa, mida on Suurbritanniast tabanud juba märkimisväärne passitaotluste tulv, kirjeldas FT.